Maksuamet hakkab raskeveokeid pitsitama

Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Jaanus Värgi sõnul on peamine probleem selles, et veokite omanikud tasuvad maksu küll sadulveokilt ehk autorongi vedavalt sõidukilt, kuid mitte sadulveokiga koos sõitvalt haagiselt. „See aga annab veoteenuste turul eelise nendele, kes maksudest kõrvalehoidmisel saavad pakkuda madalamat teenuse hinda,“ selgitas Värk pressiteates.

Maanteeameti andmetel on Eesti liiklusregistris pea 9400 sadulveokit, millest 5100 ei deklareeri makse haagiselt. Maksuamet ei pea tõenäoliseks, et need 5100 veokit sõidavad haagisteta. Maksuameti piiriületuse andmete järgi on ligi 5000 sadulautot tegelikult sõitnud koos haagisega, mistõttu on raskeveokimaksu jätnud autorongidelt tasumata üle 1700 isiku hinnanguliselt 2 miljoni euro ulatuses aastas.

Värk rääkis, et maksuhaldur on viimase aasta jooksul tegelenud autorongi omanike teavitamise ja ka üksikute menetluste läbiviimisega, kuid olulisi muudatusi pole need sektoris kaasa toonud.

Maksuamet saadab novembris teatise, et veokiomanikud vaataksid üle oma veokite registreeringud maanteeametis ja teeksid vajalikud parandused. Maksukäitumise muutmata jätmisel alustab maksuhaldur nende isikute osas kontrolli. Raskeveokimaksu tasumata jätmise eest võib maksuhaldur trahvida füüsilist isikut kuni 1200 euroga, juriidilist isikut kuni 13 000 euroga.

Raskeveokimaksuga maksustamisele kuulub veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Olenevalt veokist ulatub kord kvartalis tasutav raskeveokimaks kuni 230 euroni. Keskmine tasutav summa on 100-150 eurot kvartalis.